Elu läheb edasi
Highway to Heaven
Vaikushetk minu jaoks kestab, kuid elu läheb oma rada, kuigi üsna visalt.
Meie Milli on meie kodu kenasti omaks võtnud ja pakub meile eredamaid elamusi. Paraku tema minevikust me palju ei tea ja tema iseloomu suhtes on veel nii mõndagi avastada. Ta on hoopis teistsuguse iseloomuga kui meie eelmised kassid, mistõttu üllatusi aeg-ajalt ette tuleb. Nii tubast kassi pole meil enne olnud.
Diivanite ja toolide seljatoed on seni kõrgemad paigad,
mida Milli on vallutanud.
Kui pererahvas on köögis, istub Milli kombekalt laua ääres,
aga üksi olles on muidugi laua peal mugavam.
Clara-kutsa tegi meid vahepeal murelikuks, ei tahtnud enam süüa ega liikuda. Aga sedakorda oli taas arstist abi. Selgus, et Claral on neerud väga kehvaks jäänud, seega sai ta pandud spetsiaalse toidu peale ning ennäe imet - meil jälle tegus vanaproua vaikselt ringi tatsumas. Polnudki rohkem vaja kui toidu vahetust, nii et toidul on ikka suur mõju!
Paksu karva sees on praegu tegelikult peaaegu õiges kaalus koer.
Hallikasvalgetest karvadest on näos justkui mask,
kuid koera jaoks on kaksteist aastat ju üsna väärikas iga.
Ning lõpetuseks ikka pilte tortidest ka. Tegin neid kohe mõnuga, sest köök läheb vähekeseks ajaks puhkusele ja suurtes küpsetamistes tuleb paus.
Maasika-virsikutort
Mocca-tort
Maasikatort 1
Maasikatort 2
