Milli
... - 19.04.2024

Lühikeseks jäi kalli Mlillikese elu meie juures, kuid vähemalt jõudis ta lõpuks päris oma koju.

Eks me seda ju teadsime, et Millil on eluaastaid üksjagu - kui palju täpselt, kes seda teab - ja tervis pole tal just kiita, kuid kõik tundus olevat kontrolli all. Siiski, kuna kassid varjavad oma hädasid iseäranis hästi, lõppes pealtnäha üsna süütu tervisekontroll saatusliku diagnoosiga.

Milli oli imearmsa iseloomuga kiisu ning jäi meile selle lühikese ajaga väga südamesse.

Veel jaanuaris magas Milli oma pesas õndsalikku und,

nüüd aga patseerib ta taevastel väljadel.

 Las jääda ükski mets ...

Pole ma sugugi originaalne, kui tsiteerin meie luulemeistrite sõnu, mis on ka laulu sisse pandud. Paraku viimasel ajal kipuvad need iseenesest kummitama.

Las jääda ükski mets lindude jaoks alles,

las jääda ükski nurk nukruse jaoks alles,

las jääda ükski laas leidmiste jaoks alles...

(Leelo Tungal)

Ära puutu laululindu,

ära halba iial talle tee.

Andeks saad sa paljud vead,

aga laulinnuhaldjas tasub kätte,

tasub kätte, tasub kätte kõige eest,

kõige eest...

(Arvi Siig)

Kuna viimasel ajal tallan metsaradu ilma koerata, siis võtsin kord kaaslaseks fotoaparaadi. Lihtsalt tahtsin jäädvustada seda lummavat, hunnitut ilu, mida võib praegu veel meie pealinnas leida. Jalutagem koos...

Kes see käis? Kes jättis jäljed lumele?

Praegu sajab õues vihma ja ilm on na kevadine. Kuid veel nädal tagasi oli päris kena lumevaip maas ja ühel hommikul jäljerida trepi ees. No hiire ja roti jäljed peaks ära tundma ning orava jäljedki on mulle tuttavad, aga need tundusid olevat ikka kellegi teise omad. Pärast mõningast uurimist ja puurimist ei tulnud kedagi muud pähe kui nirk, keda oleme aias oma silmaga näinud. Variandid on ka kärp ja tuhkur, aga mine tea. Jäljed püüdsin pildile: jälje suurus oli umbes 2-2,5 cm ja lume sees hüpped olid nagu mõõdetult 40 cm vahedega, mis omane nirgile. Jäljed tulid naabri kuuri alt, kus saab mõnusalt ja segamatult pesa teha.

Järgmisel päeval oli pea pool aeda läbi trallitatud. Äkki ikka nirk, sest nad pidavat varakult veebruaris pulmitama.

Kolmandal päeval jälle uued jäljed teisel trepil, mis tundusid natuke teistsugused ja suuremad ning ka hüpped lumes olid 70 cm vahedega. Kärp?

Vaat nii nüüd need metsaloomad aedadesse meil trügivad, sest ümberringi näksitakse kogu aeg metsaala üha vähemaks ja mis neil üle jääb, kui nad tahavad ellu jääda.

Clara
06.09.2010 - 19.01.2024

Läinud on meie kallis sõber.

Kerget käppa sulle, armas Clarake, taevastel teedel,

kus sind juba nii mõnigi semu ees ootamas.

Niisugune väike pambu meile tuli.

Clara ja Petsi esimesed mängud.

Pets osutus asendamatuks mängukaaslaseks ja energia maha laadijaks,

sest belgia lambakoerad on tohutud energiapommid.

Tugeva iseloomuga mandlisilm püüdis peagi voodit endale vallutada,

aga ka meil oli iseloomu - voodi jäi ikka meile.

Sõbrad.

Vaat sellised hüpped ja pallipüüdmised parimas eas.

Kaitsetrenn.

Kaitsetrennis käis Clara peremehega.

Aga kuulekus jäi peamiselt perenaise kanda.

A-tõkkest lendas Clara üle kui lind.

Ka koduski sai harjutatud.