Vabatekst

Armas külaline! Oled jõudnud blogisse, mida pean mina, Siiri. Siin näed kolmes alamblogis nii mu uusi kui ka vanemaid tegemisi aias, käsitööalal ja kokanduses ning saad lugeda niisama uitmõtteid. Oma töid-tegemisi jäädvustasin pea kümme aastat käsitööfoorumis isetegija.net, kuid kuna sealse rikke tõttu läks kogu see ajalugu kaduma, siis oli aeg luua nii-öelda oma koht. Tore, kui leiad siit vaatamist, inspiratsiooni või ka uusi teadmisi.



neljapäev, 19. november 2020

Orav


Meil siin neid külalisi metsast aedade vahel ikka saalib. Ise ei pane ju neid alati tähele, aga enamasti annavad koerad nendest märku. Nii tänagi. Naabri koer lõugas nagu ratta peal ja selgus, et aia taga kase otsas turnis orav ega julgenud sealt alla tulla. Täna on tormituul ja kaseoksad on na haprad - päris kahju oli loomakest vaadata, aga temale oli see ilmselt täiesti tavaline argipäev. Aedades on pähklipuid ja kuuski ning naabrinaine avastas tänavu kevadel oma aiast kattega peenrakastist orava pähklivaru. Tore on seda loomaelu näha!
Panen siia ka mõned pildid, ühed tehtud viie aasta eest ja teised täna.

Viis aastat tagasi orav teel vastasaeda pähkleid varuma.
Toona oli väga saagirikas pähkliaasta.

Nii ta mulle tookord vastu vaatas. Ilm oli samuti hämar ja
välgusähvatus pani orava silmad vahvalt särama.

Ja tänane fotoseeria oravast kase otsas.



Sellel pildil hoiab orav nagu meeleheitlikult oksast kinni,
et tuul teda minema ei kannaks😃
Aga puu otsast tuli ta ikka omal jalal alla ja
läks oma toimetusi jätkama.

pühapäev, 4. oktoober 2020

 Laiskus, konservatiivsus ja seened


Ohoh, tekkis päris pikk paus mul postitustega. Ei teagi, kumb rohkem rolli mängis, laiskus või konservatiivsus. Vahepeal tuli arvuti vahetus ja pidin mõningaid tegevusi ümber õppima ning tagatippu muudeti blogi kasutajaliidest, et (muidugi minu isiklikul arvamusel) kasutajal oleks jälle kõik segasem - nagu tänapäeval juba kombeks, muutmine muutmise pärast. Aga püüan siis tasapisi taas järje peale saada.

Clara-kutsa on nüüd küll koerte seisukohast pensionieas, kuid nagu ütlesin, ega soliidne vanus tegelikult väga välja paista ja teinekord, kui ta midagi huvitavat näeb, tuiskab meil must välk ühest aia servast teise. Sünnipäevapostituse juurde sai küll pilt sellest aastast, kuid siiski pea pool aastat varem tehtud. Aga sünnipäeva päeval sai ikka ka klõpsutatud.



Metsas jalutamas käime Claraga pea iga päev ja vastavalt aastaajale kujunevad need tihtipeale ühteaegu ka marjul- või seenilkäiguks. Mets on meil igatpidi hästi liigirikas ja igal aastal õpin ikka mõne uue seene juurde. Ega alati kotti kaasa võta, sest lähme ju ainult jalutama ja nii tuleb mõnikord improviseerida. Näiteks leidsin kena suure seene, mille sisse sai korjata teised väiksemad seened, ja see andis kokku toreda seeneikebana.



Kuna seekord õnnestus korjata kõik endale tundmatud seened, siis kasutasin tuvastamiseks juba aastaid mind hästi teeninud abimeest, mis pole mind veel alt vedanud, nimelt seeneraamatut "400 Eesti seent", mille autorid on Kuulo Kalamees ja Vello Liiv. Kiidan seda teatmikku väga. Ega seente tuvastamisel saa kunagi sada protsenti kindel olla, aga mis ma siis suure tõenäosusega kindlaks tegin.

Suur seen, mille sisse korjasin teised, on kuiv pilvik ja kasvabki ta enamasti kuival perioodil. See pilvik vajab kupatamist, kuid kuna seeneliha on tal paks ja kõva, jääb seda seent pärast kupatamist päris palju alles. Varem olin seda seent küll näinud, aga ta prügise kübara pärast ära põlanud - tegelikult tuleb see prügi päris kergesti ära ja on ka kübara värvi tõttu osaliselt petlik.

Kuiva pilviku kõrval väiksemad on nuijalg-lehtrikud. Kahjuks tegin pildi enne seente tuvastamist ega osanud eksponeerida selle seene jalga, mis on tõesti nagu nui ja kenasti äratuntav. Aga see seen ja alkohol ei sobi kokku ja sellepärast tuleb olla ettevaatlik. Teine suurem seen peaks olema vagujalg-kühmik, kuid tema ei ole söödav. Eriti kui jalg pikk, on sellel iseloomulik pikivagu. Nii et vaat, millised toredate nimedega seened!

teisipäev, 8. september 2020

Tähtis sünnipäev


Clara on meil nüüd väärikas vanuses proua, nimelt oli tal pühapäeval 10. sünnipäev. Kuid ega sellest väga aru saa, sest ta on endiselt ergas ja tegus. Aga jah, kasukasse on siginenud kohati päris palju valget ja halli ning naabripoiste jalgpallimäng jääb ka mõnikord prioriteedilt teisele kohale. Aias elutsevate siilipoiste ja -tüdrukutega on ta ammu harjunud, kuid tundub, et närilisi ta teinekord ikka lähemalt uurib, sest alles mõni nädal tagasi olid ta silma alla tekkinud haavad, mis näisid kahtlaselt olevat tekitatud mingi pisema looma esihammaste poolt.

Endiselt terava ja terase pilguga
Clara Callista Dakota

esmaspäev, 24. august 2020

Vikerkaar


Augustis-septembris on meil vikerkaared üsna tavaline nähtus ja eilegi rõõmustas meie kandi inimesi enda kohta siiski üsna harv üle kogu taeva ulatuv selge katkematu joonega vikerkaar. Kahjuks on linnaoludes üsna raske sellest niimoodi pilti saada, et miskit muud pildi peale ei tiku. Meil on tänav nõnna kaableid-juhtmeid täis, et suuremas plaanis jääb vikerkaar alati pildile nagu üks värviline juhe.



Aga veel, nimelt oli tegemist topeltvikerkaarega ja mõistagi soovisin sellegi pildile püüda. Õnnestuski, kuid üsna kehvasti ja sellepärast otsustasin fotot natuke tuunida. Mida rohkem suurendasin kontrasti, seda selgemalt ilmusid pildile korrapäraselt paigutunud ringid. Tõsi, pilte klõpsisin vihmas, kuid vihmapiisad oleksid jäänud korrapäratult, aga need ringid on korrektselt ristikujuliselt. Midagi maavälist? Nali naljaks, aga veider ju ...

See foto on töötlemata ja kuna teine vikerkaar oli liiga nõrgalt näha,
suurendasin kontrasti ...

... ning fotole ilmusid ka korrapäraselt paigutunud ringid.
Ilmselt ikkagi mingi (päikese?) peegeldus, aga paneb fantaasia tööle😉

neljapäev, 16. juuli 2020

Juulikuu tervisetrio: angervaks, naistepuna ja põdrakanep


Taime- ja ürditeed pole mulle võõrad. Nooruspõlvest mäletan, et talvisel ajal oli kogu aeg pliidi äärel teekann mingi tõmmisega. Aga valik oli praegusest tunduvalt kesisem, enamasti kasutasime pärnaõisi, piparmünti, õunakoori ja ehk veel midagi. Praegusel ajal on teadlikkus suurenenud ja rohkem on rõhku panema hakatud ka taimede raviomadustele, seega püüan minagi teadlikumaks saada. Tänu ühe hea naabrinaise eeskujule vaaritan nüüd kõikidest aias leiduvatest ürtidest - sidrunmelissist, mündist, piaprmündist, aedliivateest, iisopist, basiilikutest jne - teesid, mida armastan juua nii soojalt kui külmalt.
Metsas jalutades kasvab ümberringi justkui lõhnav apteek ja kui taas poetäie õisi kuivatamiseks korjasin, arvas mees kõrvalt, et näe, mis kaunis ikebana. Nii et ilu silmale, rõõmu hingele, pai kõhule!

Angervaks, põdrakanep ja naistepuna hiibapuu taustal ...

... ja siin on taustaks suvesinine taevas.

neljapäev, 18. juuni 2020

Clara vorste küpsetamas


Kuna sai kõvasti lõket tehtud ja järele jäi korralik tuhakiht, otsustas mu isa tuha sees kartuleid küpsetada ning torkas varda otsa ka mõned vorstitükid. Peagi hakkasid vorstid mõnusat küpsetuslõhna levitama, mispeale Clara hakkas ninaga õhku vedama, siis liikus tasapisi lõkkealusele lähemale ja heitis vorste valvama. Ka koerad on grillirahvas!


teisipäev, 19. mai 2020

Pardipere


Tänane hommik algas titeuudistega. Naabrite aias olid munast koorunud pardipojad. Naabrimees vehkis mind ja mu meespoolt nähes rõõmsalt ja kustuvalt. Kohale jõudes osutas ta aianurka ja teatas: "Kaksteist poega!" Kuna varjud olid tugevad, ei näinud ma alguses midagi, siis aga eraldus vajudest pardiema ja rohus algas elu. Selgus, et part oli pesa teinud maja verandale otse elutoa akna alla. Kohe, kui pojad koorunud, algas tee vee poole. Aga paraku olid nad veest üsna kaugel ja loodetavasti jõudsid nad õnnelikult läbi aedade kohale sinna, kuhu emme oli suuna võtnud. Liikusid nad üsna kiiresti, nii et jõudsime vaid arutada, kas kusagile helistada, et nõu küsida, kuidas neid aidata. Kuigi jah, eks linnud-loomad peavad ise hakkama saama. Aga mõtteks see jäigi, sest emapart puges ühe kinnise aia värava alt läbi ja mõni hetk oli neid veel seal aias näha, kuid siis olid nad juba kadunud. Südamest loodan, et nende retk õnnestus!
Arutasime, et mis küll ajendas seda linnukest pesa niimoodi aeda tegema. Ju siis ikka inimene neid pesitsuspaiku üha vähendab ja häirib.
Tegu sinikael-pardiga.






pühapäev, 17. mai 2020

Sürreaalne kevad


No muud moodi ei oska küll seda kevadet nimetada: riigis eriolukord, siis murdsin randme ja ilmastik on ka na veider, ühel hetkel paistab päike, järgmisel aga sajab taevast suuri raheterasid.
Luumurru tõttu oli seni mu elu justkui poolenisti ootele pandud, kuid nüüd olen juba nädala jagu kipsist vaba ja käsi hakkab taas tavaeluga harjuma, õigemini eks ma seda ise harjutan. Kipsist välja tulles oli ranne kange nagu pulk ning küünarvars pelk luu ja nahk - selleks polnud ma valmis. See ehmatas mind päriselt ära. Alguses tekkis tõsiselt tunne, et nii see jääbki. Aga tasapisi harjutusi tehes on olukord tublisti paranenud. Mõne harjutuse sain perearstilt, mõne otsisin ise internetist. Peab tõdema, et inglise keeles leiab murtud randme kohta teavet tunduvalt rohkem kui eesti keeles ja Youtube'is on ka füsioterapeutide videoid harjutustega randme painduvuse ja tugevuse parandamiseks. Milline õnnis tunne mind valdas, kui sain jälle parema käega hambaid pesta ja juukseid kammida, ise jope luku kinni panna ja korraksi kohvitassi hoida😊

Eriolukord hakkab läbi saama, päike paistab,
lilled õitsevad ja linnud laulavad😎

neljapäev, 9. aprill 2020

Ühe laulu trennid ja kipsis käsi


Need kaks on omavahel vaid nii palju seotud, et kui avastasin ühe laulu trennid ja juba proovisin nende tegemist, järgnes ootamatult aiatöid tehes kipsis käsi. No ei ole enam 25 ja muutusin õunapuu oksi lõigates treppredelil turnides hooletuks. Korraga kadus redel jalge alt ja ma ei jõunud õieti häältki teha, kui potsatasin alla nagu küpse õun. Õnnetuseks veel nii hullusti, et kukkusin redelile peale: põlved põrutatud, rindealune valus ja ranne puru, aga õnneks murd nihketa. Kuid mõistagi paremal käel. Nii et minu trennid on mõneks ajaks tehtud.

Aga tegu siis MADFIT treeningutega. Igavesti sümpaatne tegija ja mõistlikud kavad neile, kes harjunud igapävaselt trenni tegema. Mõni näide.
Tuharad ja jalad.
Üldtreening.
Kõhulihased.

Ilusat kevadet kõigile! Ja ettevaatust - oma võimeid ei tasu üle hinnata 😎

kolmapäev, 25. märts 2020

Veel kodusest treeningust


Vaatasin täna Delfist ühe noore näitsiku hommikvõimlemise videot ja mõtlesin, et kellele see küll mõeldud on. Tõmba seistes põlv üles rinnale, tee sügavaid kükke ja väljaasteid kõrvle ... Paraku pole inimesed nii treenitud, et niisugust kava kaasa teha, liiati hommikul, kui keha on alles kange. Olen näinud ka üles filmitud trenne, kus treener vehkleb-jookseb innukalt, kuid ei jälgi üldse, mida noored trennitulnud teevad - nimelt püüavad alguses natuke tempos püsida ja siis lähevad lihtsalt "lappama".
Kahjuks ei tunneta treenerid alati inimeste taset, mis ei jõuagi sageli algaja omast kauemale. Ja kas on ongi vaja - piisab ju täiesti mõõdukast liigutamisest. Olen harjutuste raskuse suhtes ise noorena õppetunni saanud: kõrgkoolis pidime tegema hommikvõimlemise kava, mis oli hindeline arvestus. Arvasin uhkelt, et olen ju mitut ala harrastanud ja see täitsa käkitegu. Aga võta näpust - viie palli süsteemis sain kolme! Miks? Kava oli liiga raske ja ülejäänud seltskond ei suutnud seda kaasa teha - muu hulgas olin sellesse pannud kaksteist kätekõverdust😀

Nimetasin juba eelmises postituses, et ühed mu lemmiktrennid on FitnessBlenderilt. Paned endale sobiva muusika taustaks ja jõuad kõike rahulikult kaasa teha. On kergemaid ja raskemaid treeninguid ning kombineerituid, kus antud harjutustele mitu varianti, mida saad vastavalt oma treenitusele ja meeleolule teha.

Näiteks algajatele rahulik treening ja veel üks. Kerge trenn kõhulihastele. Saab teha ka koos lastega.

Ja ka lastele on toredaid videotreeninguid. Näiteks Little Sports lühike ja natuke pikem trenn. Neid on veel palju.

Kui inglise keelest hästi aru ei saa, võiks video enne korra ilma kaasa tegemata üle vaadata, sest siis on pärast lihtsam.
Tugevat tervist kõigile!

laupäev, 21. märts 2020

Piimaseenest


Lugesin täna Delfist artiklit keefirist ja selle valmistamisest. Kuna sellest aeg-ajalt ikka kirjutatakse, kuid teave on üsna puudulik, siis panin piimaseene kohta jutu kokkamise rubriiki. Mina olen piimaseenega toimetanud juba mitu aastat ja olen väga rahul. Poest enam keefiri ei osta, samuti tavalist kohupiima, sest selle valmistan samuti kodusest keefirist. Tasub sellega oma immuunsust turgutada!

neljapäev, 19. märts 2020

Kodune treening


Praegu, mil viirus möllab ja spordiastused kinni, on ju hea kodus trenni teha. Tegelikult olen kodus trenni teinud juba aastaid, sest trennivideoid on YouTube'is igale maitsele. Kahjuks Eesti tegijatelt pole peaaegu midagi ja mis on, on üsna magedad ja kehvad. Praeguses olukorras püütakse vist kiiruga midagi tekitada, aga minul nendesse suurt usku pole. Nii et kui vähegi inglise keelest aru saad, on võimalusi palju.
Toon ära mõne oma lemmiku.
Vaieldamatult parim on minu meelest FitnessBlender. Treeningud on mõeldud algajatest kuni tõsiste tegijateni, abivahendeid on vähe (üldjuhul võimlemismatt ja paar hantleid/veepudeleid) ja ka ruumi nõuavad vähe, sest ongi ju mõeldud kodustes tingimustes tegemiseks. Harjutustele pakutakse kergemaid ja raskemaid variante ning kõik seletatakse hästi ära.
HASfit pakub samuti häid üldtreeninguid.
TABATA ja TABATA Asian.
Tore lihastreening.
Lihtne kõndimistreening.

Nii et lükka lauad-toolid seina äärde, katseta neid ja otsi endale sobivaid juurde!