Sürreaalne kevad

No muud moodi ei oska küll seda kevadet nimetada: riigis eriolukord, siis murdsin randme ja ilmastik on ka na veider, ühel hetkel paistab päike, järgmisel aga sajab taevast suuri raheterasid.
Luumurru tõttu oli seni mu elu justkui poolenisti ootele pandud, kuid nüüd olen juba nädala jagu kipsist vaba ja käsi hakkab taas tavaeluga harjuma, õigemini eks ma seda ise harjutan. Kipsist välja tulles oli ranne kange nagu pulk ning küünarvars pelk luu ja nahk - selleks polnud ma valmis. See ehmatas mind päriselt ära. Alguses tekkis tõsiselt tunne, et nii see jääbki. Aga tasapisi harjutusi tehes on olukord tublisti paranenud. Mõne harjutuse sain perearstilt, mõne otsisin ise internetist. Peab tõdema, et inglise keeles leiab murtud randme kohta teavet tunduvalt rohkem kui eesti keeles ja Youtube'is on ka füsioterapeutide videoid harjutustega randme painduvuse ja tugevuse parandamiseks. Milline õnnis tunne mind valdas, kui sain jälle parema käega hambaid pesta ja juukseid kammida, ise jope luku kinni panna ja korraksi kohvitassi hoida😊

Eriolukord hakkab läbi saama, päike paistab,

lilled õitsevad ja linnud laulavad😎