Laiskus, konservatiivsus ja seened

Ohoh, tekkis päris pikk paus mul postitustega. Ei teagi, kumb rohkem rolli mängis, laiskus või konservatiivsus. Vahepeal tuli arvuti vahetus ja pidin mõningaid tegevusi ümber õppima ning tagatippu muudeti blogi kasutajaliidest, et (muidugi minu isiklikul arvamusel) kasutajal oleks jälle kõik segasem - nagu tänapäeval juba kombeks, muutmine muutmise pärast. Aga püüan siis tasapisi taas järje peale saada.

Clara-kutsa on nüüd küll koerte seisukohast pensionieas, kuid nagu ütlesin, ega soliidne vanus tegelikult väga välja paista ja teinekord, kui ta midagi huvitavat näeb, tuiskab meil must välk ühest aia servast teise. Sünnipäevapostituse juurde sai küll pilt sellest aastast, kuid siiski pea pool aastat varem tehtud. Aga sünnipäeva päeval sai ikka ka klõpsutatud.

Metsas jalutamas käime Claraga pea iga päev ja vastavalt aastaajale kujunevad need tihtipeale ühteaegu ka marjul- või seenilkäiguks. Mets on meil igatpidi hästi liigirikas ja igal aastal õpin ikka mõne uue seene juurde. Ega alati kotti kaasa võta, sest lähme ju ainult jalutama ja nii tuleb mõnikord improviseerida. Näiteks leidsin kena suure seene, mille sisse sai korjata teised väiksemad seened, ja see andis kokku toreda seeneikebana.

Kuna seekord õnnestus korjata kõik endale tundmatud seened, siis kasutasin tuvastamiseks juba aastaid mind hästi teeninud abimeest, mis pole mind veel alt vedanud, nimelt seeneraamatut "400 Eesti seent", mille autorid on Kuulo Kalamees ja Vello Liiv. Kiidan seda teatmikku väga. Ega seente tuvastamisel saa kunagi sada protsenti kindel olla, aga mis ma siis suure tõenäosusega kindlaks tegin.

Suur seen, mille sisse korjasin teised, on kuiv pilvik ja kasvabki ta enamasti kuival perioodil. See pilvik vajab kupatamist, kuid kuna seeneliha on tal paks ja kõva, jääb seda seent pärast kupatamist päris palju alles. Varem olin seda seent küll näinud, aga ta prügise kübara pärast ära põlanud - tegelikult tuleb see prügi päris kergesti ära ja on ka kübara värvi tõttu osaliselt petlik.

Kuiva pilviku kõrval väiksemad on nuijalg-lehtrikud. Kahjuks tegin pildi enne seente tuvastamist ega osanud eksponeerida selle seene jalga, mis on tõesti nagu nui ja kenasti äratuntav. Aga see seen ja alkohol ei sobi kokku ja sellepärast tuleb olla ettevaatlik. Teine suurem seen peaks olema vagujalg-kühmik, kuid tema ei ole söödav. Eriti kui jalg pikk, on sellel iseloomulik pikivagu. Nii et vaat, millised toredate nimedega seened!