Lindudest ja hambutust kiisust

Pole midagi uut - kevad kõigutab ilma suvesoojast kõlekülmani. Täna sai siis järjekordne vihmaperiood otsa, päike sirab taevas ja linnud köhivad häält puhtaks, et noodid taas täiel tuuril üles võtta. Pean jällegi kordama, et õnneks on meie kandis lindudel hää elada ja jumal teab, kui palju pesi mul aias on. Eks olen neid sulelisi ikka fotoaparaadiga jahtinud ja mõne isendi pildile saanud.

Karmiinleevike, kes mullu meil agaralt vilistas, on vist nüüd eelmise aasta pesakonnaga tagasi. Igatahes teevad nad korralikku koorilaulu ning ega nad ka inimest väga pelga, tulevad üsna lähedale ja üritavad kõrvu lukku lõõritada.

Karmiinleevikesele meeldib väga traadil istuda ...

... ja eriti vastu õhtupäikest laulda.

Sättis end õunapuuõite vahele nagu varajane punane õun.

Peaks olema põldvarblane,

keda meil viimastel aastatel hulgi.

Sinitihane teeb igal aastal akna alla seina sisse pesa.

Juba varakevadel ehitab ilmselt haamri ja naeltega,

sest korralik kopsimine käib.

Praegu tuba poegade siutsumist täis.

Kuldnokk: "Me lähme ussi otsima!"

"Hmm, kuhu uss kadus..."

Jäime kuivanud roosiokste lõikamisega hiljaks,

musträstas jõudis enne vana pesa okupeerida

ja nüüd haub.

Nüüd siis meie Marthakesest. Kahtlane oli, kui meile tulles kinnitati tema kohta, et hambad terved nagu noorel kassil. Kuna ka ühel meie eelmisel kassil oli hammastega probleeme, siis oli Martha suust õhkuv lehk üsna tuttav. Ja nii oligi - käik veterinaari juurde ja edasi "hambaarstile". Seis oli nõnda hull, et ühest kohast juba ige mädanes ja lubati suisa kõik hambad eemaldada. Kuid siiski jäi kiisu suhu kaks kikut. See-eest on nüüd ta valust vaba ja saab jälle korralikult süüa.

AGA... Kassi vanust on väga raske määrata. Meile tuli Martha väidetavalt kuueaastasena (algne päritolu kusagilt kassipäästest). Stomatoloogi väitel saab kassi vanust määrata hambajuure põhjal ning seda nähes olid ta abilised heitnud nalja, et kuuel on number üks eest ära jäänud. Ehk et kokkuvõttes tehti otsus, et Marthal on eluaastaid rohkem kui kümme. Nojah, elame-näeme. Praegu tundub ta oma eluga rahul olevat, on parajalt kõbus ja pakub meile rohkelt rõõmu.

Tõsi, kamina peale proua Martha ei hüppa, vaid läheb sülest,

ja enne maha laskumist mõtleb natuke.

Aga põrandal teeb ta päris kiireid tiire

ja fooliumpallikesega mängib teinekord üsna agarasti.

"Mis tahad?"

Uni on Marthakesel endiselt hea.

Naeran, et meil on kaks kassi, õue-ja toakiisu.

Martha elab mul toas ja kuna konkurendid puuduvad,

siis naabri vanaprouast kiisu valitseb meie aiakuningriiki.

Mõistagi saan aeg-ajalt ikka tordi tegemisega kätt harjutada ja muidugi tuleb tulemus ka jäädvustada. Juba tuttav variant maasikatordist.