Taas uus neljajalgne pereliige

Blogi õigustab jälle oma nime :) Sai kaua otsitud ja mõeldud. Ega see kerge olnud, kuid lõpuks saabus meie perre taas Leedust taas Belgia lambakoer, aga sedakorda tervuren ja pealegi veel poiss. No lihtsalt ei kujutanud mõnda teist tõugu enam ette ning see lõpuks otsustavaks saigi.

Nimeks tal Very Vigorous alias Dakota ehk lihtsalt Viggo. Koerapoisil on vanust alles nädal üle kahe kuu, aga pärast mõnepäevast uue koduga harjumist on ta juba päris hakkaja ja tegus.

Siin on poiss veel lontkõrv.

Kuid praeguseks on poisil juba mõlemad kõrvad kikkis.

Mustpeanälkjas ja kollane keldritigu

No mis sa kostad või kus sa pistad! Aga ega lõppeks ilmselt keegi võõrliikidest aias pääse. Alguses oli ehmatus suur, kui mõni aasta tagasi avastasin oma aiast suure nälkja, kes osutus siiski kodumaiseks kollaseks keldriteoks, kellest kirjutasin. Kuid mullu leidsin ühe mustpeanälkja ja tänavu juba kümmekond isendit. Kuigi viimasel ajal ostan taimi väga vähe, siis kuidagi on see nälkjas end mõne potiga mu aeda vaikselt sokutanud ja ka paljunenud. Mõistagi korjasin nad kokku ja hävitasin, sest omamaiste tigudegagi on vaeva küllalt. Edaspidi hoian silmad lahti ja loodan ka kodumaistele nälkjatele, kes pidavat võõrliikide mune sööma. Nii et hoian hoolega kollast keldritigu.

Pildiline näide ka. Tausta valisin natuke pahasti, aga küllap ikka aru saab.

Mustpeanälkjas ja kollane keldritigu,

esimene võõras, teine oma.

Meie oma kollane keldritigu on nagu suur vihmauss,

kes toitub kõdust ja söövat ka võõrliikidest tigude mune.

Seevastu väiksem mustpeanälkjas maiustab taimede kallal.