Clarast ja Millist

Alustuseks, nagu meile öeldi, julged on need inimesed, kes kodus suure remondi ette võtavad, ja praegu tõdeme, et nii see on. Aga on hää meel, et pärast mitut aastat arupidamist sai see samm tehtud. Nüüd toibume ja elu hakkab taas rööpasse minema.

Vahepeal oli Claral sünnipäev ja tal sai 13. aastaring täis. Mõistagi sai sünnipäevalapsele ka fotosessioon tehtud. Rõõm, et "vanaproua" on endiselt tegus.

Milli on natuke ärksam "vanaproua", kuigi arstil käies selgus, et temal samuti terviseprobleemid. Kuna kass on võetud varjupaigast, siis tegelikult pole ta täpsest vanusest aimugi. Võtsime justkui 8aastase, aga dokumendis seisab 9aastane, ja kui kassile arsti juurde järele läksime, mainis ta jutu sees 10aastast kassi 😏 Kuid pole lugu, kiisu on vahva ja teeb meile aeg-ajalt tsirkust, et meil igav ei hakkaks.

Ah jaa, üks Milli muredest oli täielikult pulstunud karv. Kammida ta ennast ei lase - ma ei tea, kuidas küll varem ta karva hooldati - ja seega tuli lõpuks abi paluda. Tagasi saime - no kuidas nüüd öeldagi? - väikese lõvilaka. Kes kutsus teda siidiussiks, kes draakoniks, aga praeguseks on juba väike karvakiht, mida hoogsalt vaibale ja mujalegi puistata, taastunud. Silmaga pole tõesti näha, mida tal küll puistata on, kuid tolmuimejaga tõmmates on vaip kassivilla täis.

Siin on veel Milli veel oma uhke karvaga padjakiisu.

Niimoodi nägi Milli välja pärast pügamist,

no käe all siidiuss mis siidiuss.

Siin juba kerge karvakiht näha.

Päike on Millile kogu aeg meeldinud,

aga eks praegu otsib ilmselt rohkem sooja.