Kaelustuvid

No elu aias on üsna huvitav, kui nii võib öelda - hiired jooksevad sind jalust maha, juunipõrnikad lendavad sind pikali. Tänavu on olnud aias juba kaks pesakonda ilmselt mingeid põldhiiri. Esimesega oli selline tunne, et näen luulusid, üks hiir siin, teine juba seal ja siis neli-viis tükki korraga sireli all ringi sibamas. Teisel peakonnal üritas hiireemme poegadele öelda, et aeg on täiskasvanuks saada ja omapead elama hakata. Kuid nood käisid nagu pardipojad visalt emmel kannul ja eemalt vaadates jäi mulje, justkui uss väänleks läbi rohu. Juunipõrnikad tegin kindlaks alles äsja, sest varem polnud selliseid mardikaid nõnda rohkel kombel õhtuhämaruses valju põrinaga lendamas näinud. Muudkui siuh ja siuh nina eest läbi. Iseäranis meeldib neile roniroos "Põhjatäht" küllap sellepärast, et ta õied helendavad pimeduses.

Aga pärast eelmist postitust arvasid kaks kaelustuvi, et nemadki soovivad pildile saada, ja nii nad mulle õhtul päris tükk aega poseerisid. Üks väike tundmatu linnuke tiirutas ka nende ümber ja temagi õnnestus jäädvustada.

Ei osanud seda linnukest määrata, aga tundub,

et tegemist võib olla pruunselg-põõsalinnuga.