Looduse rütmis

Suvi muudkui tasapisi kulgeb ja tuleb õppida palavaga elama ja toime tulema. Õnneks on ilmataat andnud nüüd mõnegi hingetõmbepäeva. Ammu pole olnud nii pikalt ka nõnda sooja merevett, nii et sealgi on juba sulistatud üksjagu. Samuti ei mäleta, et oleks oma toidulauaga peaaegu õue kolinud.

Ei saa palavaga jätta küpsetamata ja mõnel harval vihmasel õhtupoolikul fotoaparaadiga ringi käimast, et lakkamatult vilgast aiaelu jäädvustada.

Kuna august juba ukse ees, siis on põllumaalt ja kasvumajast natuke saaki koristatud ja esimesed moosidki vaaritatud, mille kogemusi "Kokkamises" jagan.

Hääle naabrile tegin maasikatordi.

Ühel õhtul, kui lõpetasime söömist, ilmus kostiliseks tore siil.

Ta tundis end väga koduselt ja veetis meie seltsis mõnusalt aega.

Ka musträstad on kodunenud ja

nendega jalutame ikka peaaegu käsikäes aias.

Vahepeal juhtus olema üks vihmane õhtu, mis ajas ilmselt segadusse ka varesed,

kes ei otsinud varju, vaid pidasid vapralt oma koosolekut naabermaja antennil.