Vabatekst

Armas külaline! Oled jõudnud blogisse, mida pean mina, Siiri. Siin näed kolmes alamblogis nii mu uusi kui ka vanemaid tegemisi aias, käsitööalal ja kokanduses ning saad lugeda niisama uitmõtteid. Oma töid-tegemisi jäädvustasin pea kümme aastat käsitööfoorumis isetegija.net, kuid kuna sealse rikke tõttu läks kogu see ajalugu kaduma, siis oli aeg luua nii-öelda oma koht. Tore, kui leiad siit vaatamist, inspiratsiooni või ka uusi teadmisi.



kolmapäev, 29. detsember 2021

Aastalõpuheietus


Eks tuleb ikka üks vahepunkt panna, et uus aasta saaks alata.
See aasta oli üldiselt hea ja tegus aasta. Taas sai nii mõndagi õpitud ja söögitegemise vallas tundub, et lõpuks on kringlitegemine käpas. Ausalt öeldes pole vist eelnevas elus nii palju kringleid ja stritsleid küpsetanud kui viimase poolaasta jooksul.

Singi-juustukringel

Õuna-kohupiimakringel

Šokolaadikringel

Ja veel aasta lõpus sünnipäevatort jõululapsele.

Aias oli palju tegemist, uute kogemuste omandamist ja kliimamuutustega kohanemist. Järgmiseks aastaks on osa plaane juba tehtud, kuid tahaks veel jõuda sellest aastast aianduse alamblogisse tagasivaate teha.


Isa sai 90. Sel puhul pidasime toreda peo
ja ausalt öeldes sai aeda esimest korda telk püsti pandud.

Kuid nii kui nipsti sai suvest talv ja saati rohke lumega, mis kord tuli ja läks ning siis jälle tuli, et vähemalt aastavahetusel meid rõõmustada. 

Lumerüüs jugapuu.

Kolkvitsia 'Pink Cloud' muutub talvel valgeks pilveks.

Harilik sarapuu 'Contorta' näitab oma tõelist ilu just talvel.

Kuradipuu on ilma lehtedeta nagu sale skulptuur.

Männimets, mida usin inimene tahab kangesti pargiks hooldada.

Ning tõeliseks rosinaks aasta lõpus oli toreda linnukese nägemine, kes õnnestus ka ehkki kehvakeselt, kuid siiski pildile püüda. Nimelt ajasime naabrinaisega tema aias juttu ja meie tähelepanu köitis tihaste sädistamine puu otsas. Arutasime siis, mis liiki tihased need on, kui minust teravama silmaga naabrinaine märkas, et puu otsas kükitab ka pisike kakk. Minu silmale nägi praeguses hämaras päevavalguses linnuke välja nagu väike rästas, aga pisukese pingutusega oli näha, et tegu ikka vähe teistsuguse sulelisega. Nagu ikka, palusin kakukest, et ta ootaks, kuni ma koju lippan ja fotoaparaadi toon. Too tuligi mu soovile vastu. Kuid valgust oli vähe ja kuna ma ei tahtnud linnukest välguga ehmatada, tuli esimene pilt üsna hale. Aga õnneks on võimalik tänapäeval pilte töödelda ja nii on ikka nii palju näha, et sai teine isegi tuvastatud - värbkakk. Teise pildi tegin välguga ja linnu kõhualune on ilusasti näha, kuid nagu arvata võis, ehmatas valgussähvatus kaku lendu. Ta jäi küll korraks pidama teisele puule, kuid siis läksin juba mina nii ähmi täis, et pildistamisest ei tulnud enam midagi välja. Aga aasta lõpuks rosin missugune! Kakk on ju tarkuse sümbol ja tarkust pole kunagi liiast😉

Värbkakk - hämarikulind.

Kõhualune aitas linnukese tuvastamisele kaasa.

Tarkust ja kainet meelt uuel aastal!



2 kommentaari:

  1. Ilus, ladus aasta kokkuvõte ja kui on ikka midagi uut ja huvitavat omandatud lisaks juba olemasolevale oskuste-teadmiste pagasile, siis oligi täitsa asjalik ja sisukas aasta!
    Nüüd siis - toredat ja toimekat alanud aastat!

    VastaKustuta